Uks hetk, mulle aitas

by KATHY ♥   Nov 9, 2006


Keeldun endale taas valetamast,
keeldun leidmast jalle vabandusi,
kuid tean, et siiski ei lakka sind armastamast,
ent samas on see voimalik.

Sa jaakski mulle valetama,
kui mina sind jaaksin uskuma.
See asi peab nuud loppema,
pean oma eluga edasi liikuma.

Mitmel korral tundus, et hoolid.
Neil hetkeil olin ma onnelik.
Tuli valja, et nii see polnud,
poiss, sa olid liiga petlik!

Lasin end lollitada,
ja end oma tunnetel pimestada.
Ka hetkega voib koik muutuda
seda sa aga ei osanud oodata..

Olen moelnudkaua, mida teha
ja lopuks jareldusele joudnud..
pole mul uldse su teesklust vaja

Tea, see on nuud loppenud . .

0


Did You Like This Poem?

Latest Comments